Ellamaa koolimaja 1930
Maja ajalugu
Ellamaa algkooli eellaseks oli Sooniste vallakool, mis paiknes ühes hoones Sooniste vallavalitsusega. Ka Ellamaa algkool töötas 1930. aastani sealsamas. Uuest koolimajast paari kilomeetri kaugusel asunud 19. sajandi teisel poolel ehitatud hoone oli 1920. aastateks amortiseerunud ning kahele asutusele kitsas. 1921 taotles Sooniste vallavalitsus põllutööministeeriumilt koolile endist Ellamaa kõrtsihoonet, kuid see oli välja renditud. 1922 otsustas vallanõukogu ehitada Ellamaa kõrtsi krundile täiesti uue koolimaja. Hoone taheti püstitada 1921. aasta arhitektuurikonkursil kolme klassiga koolimajade kategoorias II auhinna saanud Soome arhitektuuribüroo Borg, Siren ja Aberg projekti nr 7 eeskujul. 1923 eraldati koolimajade ehitusfondist vallavalitsusele 2 500 000 marka laenu.
1924 tegi ehitustehnik Karl Jõgi Soome arhitektuuribüroo võistlustööd aluseks võttes koolimaja projekti. Algse plaaniga oli suurim erinevus, et vallavalitsuse soovil oli koolimaja taha U-kujuliselt kavandatud kaks tiiba tõstetud üksteise peale, nii et hoone tulnuks vinklikujulisena. 1924 alustati ehitusmaterjali varumist, kohale jõuti tuua 103 palki. 1925 kevadel peatas vallanõukogu ehituse ettevalmistused ning asus Riigi Turbatööstusega läbirääkimistele nende 1922 ehitatud ühiselamu ostmiseks, mida loodeti koolimajaks kohandada. Turbatööstus oli põhimõtteliselt nõus hoonet müüma, kuid hinnas ei jõutud mitme aasta jooksul kokkuleppele. Ehitusprotsessi seiskumise tõttu võeti Sooniste vallalt ära 1923 eraldatud ehituslaen ning see anti 1926 Audru vallale mahapõlenud Lindi koolimaja püstitamiseks. 1927 planeeriti paigutada Ellamaa algkool endisesse Sooniste mõisa härrastemajja, kuid selle kauguse tõttu mõttest loobuti. 1929 jõuti Riigi Turbatööstusega viimaks kokkuleppele ühiselamu ostmiseks 5000 krooni eest. Suuremad ehitustööd tegi 1470 krooni eest 1930 ettevõtja Kustas Vetmann. Koolimaja õnnistati 5. oktoobril 1930. Esialgu jäi osaliselt välja ehitamata üks tiib, mille tööd lõpetas 1933 ettevõtja Priidik Summel 210 krooni eest. Katusekorruse väljaehitamine lükati 1938. aastaks, kuid see jäigi tegemata. Kool töötas siin kuni 1940 ja uuesti 1942-1975. Samal ajal täitis hoone rahvamaja funktsiooni ning siin asus ka raamatukogu. 1975-1985 leidis koolimaja kasutust harva - suviti elasid siin malevlased ning aeg-ajalt käis rändkino. 1985. aastast tegutseb siin taas rahvamaja
Vanu koolimaja jooniseid aastast 1929 võib leida siit
Koolielu 1857-1930
Hariduse andmist alustati Ellamaal 1857.aastal Aadu talus, kus esimeseks koolmeistriks oli hr. Verber. Alates aastast 1869 töötas kool ühes majas Sooniste vallamajaga. 1876. aasta kevadel palkas vald omale noore õpetaja ja vallakirjutaja Mihkel Kruupi (Krupp). Vallamaja oli väga viletsas seisus ning ainult 6 sülda pikk ja neli sülda lai. 1879.a ehitati toad kõrgemaks, maja otsa ehitati uued ruumid. Kooliõpetus kestis oktoobri keskpaigast aprilli keskpaigani. Alates 1880 oli koolikohustus kõigil 10-13 aastastel lastel ja koolis oli tarvis käia kolm klassi. Ellamaa koolis üppis sel perioodil 30-40 last. 1890-tel õpetati kahes esimeses klassis eesti keeles, kolmandal aastal toimus õppetöö vene keeles, eesti keelseks jäid vaid usuõpetuse, kirikulaulu ja eesti keele tunnid. Õpetati veel maateadust, looduslugu, matemaatikat, võimlemist poistele ja käsitööd tütarlastele. Nendel lastel, kes kolm talve ära käisid tuli lõpueksam teha Nissi kiriku juures, kus eksaminaatoriteks olid teiste valdade koolmeistrid kirikuõpetaja juhtimisel. Need, kes eksami läbi tegid pääsesid kordamiskursusele laupäeviti, mis kestsid kuni leeriajani.
Tollel ajal valitses koolipoiste karistamises patriarhaalne kord. Koolmeister võis oma äranägemise järgi laste suhtes vitsa kasutada. Kooliõpetaja peale ei pahandatud vaid tema peale vaadati kui suure perekonna isa peale.
Talvel laupäeviti, suvel pühapäeviti peeti koolis kiriku soovitusel vaimulikke lugemistunde. Samuti peeti igal nädalal taludes ka piiblitunde. Usuliikumisest sai alguse Ellamaa laulukoor, esiotsa Mihkel Kruupi,1922.a Voldemar Rõõmuse juhatusel.
1900.a lahkus õp.Kruup ametist. Täitus 25 aastat Ellamaa külakoolis.
1900-1913 õppeaastatel oli koolmeistriks Tõnis Aru (Aro).
Alates 1905.a alustasid uuesti tööd eestikeelsed koolid.
1913.a alustas õpetajana Gustav Räintal (Reintam). Vanimad külaelanikud oma meenutustes mäletasid teda kui rahuliku meelega õpetajat, kes kunagi ei riielnud ega karistanud.
Hiljem õpetasid vanas koolimajas veel Jaan Püi, prl.Steinberg, hr.Tamberg.
1918.a alustati tükkturba tootmist Ellamaa rabas. Palju tööliste lapsi hakkas käima Ellamaal koolis. Seoses sellega tekkis koolis ruumipuudus ning õppetöö oli koguni kahes vahetuses. Sooniste valla nõukogu otsustas alustada uue kooli ehitust.
Kooli läksin 1926.a. Koolimaja asus, siis vallamajaga ühes hoones. Lähem oleks olnud minna Turvaste kooli, kuid talu asus Sooniste vallas, mistõttu pidin ette võtma pikema koolitee. Kooli käidi jala kuid vahel võttis peale ka mõni hobusemees, aga oli ka neid kes saani tuisates mööda kihutasid
Klassiruumid asusid maja põhjapoolses otsas. Klassitubasid oli kaks ja need olid lauast vaheseinaga eraldatud. Mõlemas ruumis asusid pikad pingid, mille taga istusid korraga kahe klassi õpilased. Üks klass ühel, teine teisel pool lauda. Laulutundide tarvis oli harmoonium.
Minu õpetajateks olid kooliaja jooksul õp. Püi, Tamberg, Mäll ning Haljand
Vahetunnid olid 10 minutit pikad. Talvel oli meil kurisu kohta ehitatud jää-karussell. Uisutamises ja liulaskmines korraldati ka võistlusi.
Olin igati korralik koolipoiss ja minu õppeedukus seati tihti ka teistele eeskujuks. Seetõttu läks tundides istumine teinekord igavaks ja sai ka ulakust tehtud. Isäranis meenub mulle lugu Kivimäe Idaga, kellega ühe pika laua taga istusime. Olin kaasa võtnud väikese palli. Püüdsin sellega tabada Idat kuid, käsi vääratas ja pall lõi ümber laual olnud tindipoti. Tint pritsis seinale ja teo karistuseks pidin seina puhtaks pesema, mis sugugi lihtne ei olnud.
Aastal 1930 läksin uude koolimajja ja seal lõpetasin kuus klassi.
Sealsest meenuvad jalgpallilahingud, mida sai peetud nii vahetundides kui ka pärast kooli. Mõnda aega olin ka meeskonna kapten ja käisime võistlemas nii Riisiperes, Turbas kui Paliveres. Kõva meeskond oli meil.
Heino Pajur
Koolielu 1930-1941
Uus koolimaja avati 1.oktoobril 1930.a. Kool alustas tööd 6-klassilisena. Uusi õpilasi lisandus Leevrest ja Maidlast. Esimesel aastal olid õpetajaks pr. Mäll ja pr. Alice Kesler(Bergrün –Haljand). Koos kooliperega korrastati kooli ümbrus, rajati õunaaed ja spordiväljak. Õunaaia rajamisel oli abiks ka külarahvas, kes selle tarvis savi vedas. 1931.aastal tuli kooli pr.Mälli asemele õpetajaks Erna Aro, kelle isa oli vanas koolis koolmeistriks olnud. 1937.a.asendas pr.Haljandit õp.Maie Kruusmaa, keda iseloomustati kui üht omapärast ja uskliku daami.
Kolmekümnendatel oli aktiivne Kodutütarde ja Nookotkaste tegevus, käidi laagrites ja tehti üritusi. Koolis korraldati mitmeid väljasõite. 1935. aastal toimus mitmepäevasel reis Tallinna. Linna sõideti rongiga ja sealt laevaga Piritale. 1937.aasta kevadel sõideti rongiga Haapsallu ning sealt bussiga Vigalasse ja Pärnusse. Uus maja oli populaarne ka ürituste läbiviimise kohana. Koos käis Naisselts, Kaitseliit, spordiselts”Uku,” Sooniste põllumeeste selts. Julius Haaviku orkestri saatel peeti pidusid ja elati seltsielu.
Koolis olime tollel ajal nagu lapsed ikka. Kooliteel sai üksteist mantlivöödest sikutatud ja parette peast tiritud. Eriti meeldis mulle mängida näitemängudes.
Suure aplausi sain ühte kevadnäidendit lõpetades, kus kõndisin laternaga lavalt ära ja laulsin: ”Olen jaaniussike, kõnnin kõrrelt kõrrele.”
Teinekord kui kurba laulu laulsin ja vaatajaid pisaraid poetamas nägin, läks mul endalgi meel kurvaks mispeale laulu pooleli jätsin ja ise nutma hakkasin. Õpetaja Annus ütles seepeale, et ära vaata neid, vaata mujale.
Kord oli mul peavalu ja Saare Lembit ütles mulle, et las ma panen sulle õige ühe tou, siis on peavalu läind. Ta siis pani ja õige kõvasti, mispeale peavalu tõesti kadus, aga löök andis veel kaua aega tunda.
Kooli lõpetamise puhul viis kuues klass kõikidele seitsmendikele lilli. Käisime Loigu Maimuga koplist kullerkuppe korjamas ja hoidsime neid otsapidi kohvri sees, et nad head välja näeksid. Teiste laste korjatud lilled olid juba närtsinud ja koledad.Tahtsin kindlasti oma lilled Anni Heinole anda, kuid Kõvamees Ruudi napsas lilled ära ja minu nördimuseks pidi Heino kehvade lilledega leppima.
Ellamaa kool sõja-aastatel 1941-1945
Esimesel saksa okupatsiooni aastal1941.a vabastati ...Annus ja tema asemel asus tööle Hilja Peep (Viht) Paistaku talust. Pr. Peep oli hea saksa ja eesti keele õpetaja, kes väga armastas lapsi. Teda on autasustatud EV Valgetähe medaliga.
Koos õp Peebuga töötas sõjaaastatel koolijuhatajana Alice Haljand, keda iseloomustati kui sirgjoonelist ja tugevat õpetajat.
01.jaan.1945.käis koolipere lõbustamas Ristil vene sõdureid ringmängude ja lauluga. Hilisõhtul saadeti nad sealt rakkettidega teele.
1944.a sügisel koos vene võimu taastamisega valiti pr. Annus tagasi kooli juhatama.
1945.a kevadel, enne kooliaasta lõppu suunati Hilja Peep Leevresse õpetajaks, kui kõlbmatu inimene suure maantee ääres elama ja tema asemele saadeti Ilmar Jaks. Kuuldavasti ei jõudnudki ta õpetaja ametisse vaid redutas metsas kartes nõukogude võimu. Hiljem pages ta Rootsi, kus kirjanikuna leiba teenis.
Hilja Peep on meenutanud sõja-aastaid järgmiselt: " Läksime lastega vastlapäeva pidama ja Saapa alusse liugu laskma. Olime hanerivis minemas, kui meie kohal hakkas väga madalalt tiirutama sõjalennuk. Kui kohale jõudsime käskisin lastel hästi laiali hargneda juhuks kui lennuk pommi viskab. Õnneks jõudis ta vist veendumusele, et tegu on lastega ja lahkus rahumeelselt."
Koolielu Ellamaal 1945-1953
1945. aastal muudeti kool 7-klassiliseks ja nimetati mittetäielikuks Keskooliks (MK). 1945.a veebruarist asus tööle Lilli Paumann, kes töötas kuuekümnendateni. 1948-1949.a oli kooli juhatajaks Valve Orulepa. Nendel aastatel töötasid koolis Arnold Pae, Viive Ilumäe-(Jürgenson), asendusõpetaja Lilian Randna ja Helga Hunt (Toomoja). Lühikest aega andis kehalist kasvatust. Endel Kallasmaa. 1949.a tulid kooli Leida ja Juno Tool, viimasest sai direktor, abikaasast Saksa keele ja eesti keele õpetaja. Direktorit mäletatkse kui tugevat ja ranget õpetajat. Leida Tooli saksa keel oli nii hea tasemega, et kooli vilistlastele jagus seda terveks eluks. Koos nendega töötasid koolis ka noored õpetajad Hirlanda Rohumaa-Penu ja Ingrid Linnamäe-Lilleorg, Asta Pants, Lehte Mark. Kui 1951.a lõpetasid lapsed koolis veel 7 klassi, siis alates 1952 a muudeti kool 6 - ja 1953.a juba 4- klassiliseks. Kooli passist võib lugeda, et 1952.a õppis Ellamaa algkoolis 36 õpilast, 25 poissi ja 11 tüdrukut. Majas asus direktori korter, kahe õpetaja ja ühe kooliteenija korterid. Koolis töötas raamatukogu, saali ja klassi kasutas ka rahvamaja. Kooliteenijateks olid erinevatel aegadel Maria Raig, Alide Sinisalu, Liine Eamets, Eduard Eamets, Liisi Kalmet, Sinaida Viil, Liine Tohver, Ester Huberg. Pärast 1953.a suundusid kuuenda klassi lapsed haridusteed jätkama Piirsallu,Turbasse või Ristile.
Kooliaeg 1953-1975
1953.a aastast jäi algkooli õpetajaks Lilli Paumann. Hiljem tuli talle appi pr.Tori. 1957.a.asus õp. Tori asemele tööle Riima Laursoo ja 1962.aastal Uno Laursoo. Nemad kaks jäidki kooli viimasteks õpetajateks kuni sulgemiseni. 1969. õp.aastast muudeti kool kolmeklassiliseks. Koolis õppis sellel perioodil kuni kakskümmend viis last. Vald toetas sooja lõuna valmistamist. Palju abi saadi ka sovhoosilt. Sellel perioodil rajati kooli katsepeenraid, mida suviti rohimas käidi. Tehti koolilastega ekskursioone Padisele, Keila Joale, teinekord tehti välıjasõite koos Turba kooli lastega. Eriti meenutatakse lennureisi Kihnu saarele, kus mäletamist mööda maanduti karjamaale lehmade keskele. Tehti näitemängu nii nagu läbi aegade Ellamaa koolis ikka. Palju elevust tõi kooliellu sel` ja eelneval perioodil Ruts Bauman, kes näitemänge õpetas ja lahke näärivana oli. 1975.a kevadel lõpetas Ellamaa algkool tegevuse..
Ellamaa Algkooli kroonika
