Õppeprogrammid

Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õpilastele Eesti metsade imetajaid. Vaadeldakse ja katsutakse metsloomade sarvi, kihvasid ja kolpasid.

Iga õpilane saab endale rolli metslooma näol (silt looma pildi ja jäljega). Metsaretk toimub koos juhendajaga, kes suunab laste tähelepanu erinevate loomade tegutsemisjälgedele. Matkaraja ääres on karu kraapimise puu. Vaadeldakse endist jahikantslit ning arutletakse lähemalt kontakte metsloomade ja inimeste vahel ning jahimehe rolli nende suhete reguleerimisel.
Mängitakse toiduahela mängu, täidetakse tööleht ja metsloomade nahatükkidega bingo.

Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja seda ümbritsevatele lammialadele on Valgejärve loodusrajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest valdav enamus. Matkaraja erinevates kasvutingimustes kasvavates metsatüüpides on selgelt eristatavad metsarinded ning leidub iseloomulikke taimeliike ja samblikke. Programmi kestel võrreldakse metsatüüpides esinevaid pinnavorme ja seal kasvavate taimede kasvutingimusi. Täidetakse tööleht ja mõistatustega taimede bingo.

Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on Valgejärve matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, salumetsad, soovikumetsad, rabametsad ja soometsad. Õppeprogrammis õpitakse tundma salumetsa, laanemetsa, palumetsa ja nõmmemetsa kasvukohatingimusi ning seda milline on nendes metsades mulla niiskus, toitained ja seal kasvavad taimed. Programmi kestel võtavad õpilased mullaproovid, tutvuvad mullahorisondiga mullakaeve näitel ning võrdlevad taimede kasvutingimusi erinevates metsatüüpides.

Programmi tegevused toimuvad Valgejärve matkarajal või Järveotsa järve ( kaartidel nimetatud ka Selgjärv) ääres kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samad tegevused kuid erinevas järjestuses. Programmi juhendab korraga kaks juhendajat ja grupid vahetuvad juhendajate vahel. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres on teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Teemad sügisel: Õpitakse tundma sügisvärvides puid,marjade ja seente leidmine loodusest, kuidas metsloomad valmistuvad talveks? Talvitumispaikade otsimine, lindude ränne. Järve ja vee elustiku vaatlus ja veeohutus.

Õpilased uurivad ja võrdlevad kahte erinevat siseveekogu —Järveotsa järv ja Valgejärv
Õpilane tutvub vee füüsikaliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.
Järveotsa järv on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.
Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

Õppeprogramm toimub Ellamaa rahvamajas, “Rabalabor” loodusõppe klassis ja saalis. Klass jaotatakse neljaks rühmaks ning rühmad vahetavad programmi vältel kohti. Uuritakse binokulaari ja mikroskoobiga turbasambla rakulist ehitust, kaalutakse ja mõõdetakse

Õppeprogrammi läbides õpivad lapsed kuidas erinevad taimed ja metsloomad on kohastunud muutustega talvises keskkonnas. Talvisest metsast otsitakse loomade tegevusjälgi. Vaadeldakse luubiga pungasid puudel, samblikke puutüvedel jt. Lume olemasolul tehakse lumehelveste vaatlust.
Tipi-telgis lõkke ümber juuakse teed, arutletakse kuidas sobitub inimene ja tema tegevused loodusega. Kuidas saab inimene looduse varusid säästes talvel toa soojaks ning kuidas keskkonnasäästlikult talvevarusid säilitada.
Mesiterdatakse rasvakäbi lindudele.

Programmi tegevused toimuvad Järveotsa järve ääres kahes rühmas. Mõlemas rühmas toimuvad samad tegevused erinevas järjestuses. Õppekäigul arutletakse aastaaegade muutumise üle, mis siin metsas või järve ääres võiks olla teistmoodi kevadel, suvel, sügisel ja talvel.

Teemad õppekäigul

Kevad looduses, puude värvid, pungad, õied, loodushelide kuulamine.
Lõhna ja maitsmismeele harjutus.
Mis toimub metsloomade elus kevadel?
Sipelgate ja kooreüraskite vaatlus.
Järve ja vee elustiku vaatlus ja veeohutus