RMK Valgejärve matkaraja jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal, RMK puhkeplatsil. Vihmaperioodil või sulavete ajal võib metsarada, mis kulgeb Valgejärve raba ja Valgejärve vahel (Pisuksenõmme tee) olla kohati väga märg
Valgejärveni jõudmiseks tuleb läbida 2 km tähistatud metsateed. Järve kaldal asub väike varjualune, kus on võimalik jalga puhata ning näha, kuidas järvelupja endistel aegadel kasutati. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Teekond jätkub üle liivamägede Pisuksenõmme teele. Viit juhatab teid rabadevahelisest teest 50 m kaugusel asuva allikani. Seal saate täita veepudeli ning jätkata teed tagasi Järveotsale.
Infostendidel ja tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide ning kaitsealuste taimede tutvustused.
Ümber 800 m pikkuse ja kuni 6,3 m sügavuse pikliku Järveotsa järve on mõnus jalutada, sest ka idakaldal on rada, paraku on kirdekaldal asunud hooned põlenud. Laagri- ja supluspaik ning lõkkeplats asuvad järve põhjaotsas, avaral laugel nõlval, kus saab ka paati sisse lasta. Kalastushuvilistele- kuna tegu on allikatest toituva umbjärvega, on vesi pruunikas, kuid väga puhas, paraku on kalu vähe.
Paadisild, lõkkeplats ja raja parkla asuvad matkaraja alguspunktis järve läänekaldal. NB! Järvedel on mootorsõidukiga sõitmine keelatud nii suvel kui ka talvel
Matkarajal asuv tipi telk kuulub MTÜ Ellamaa Loodusseltsile. Tipi telgi kasutamise kokkulepe telefonil 5019255
Jalgrattarada Järveotsa-Valgejärve-Mustjärve piirkond
Matkaraja voldiku kaarti kasutades, mille saad välja printida , on võimalik jalgrattaga läbida ligi viisteist kilomeetrit metsateid tutvudes suurema piirkonnaga. Mustjärveni juhatab sind puidust silt. Turvaste külas leiate Tuhaaru allikad. Siin jõuab maapinnale Valgejärvest väljuv maa-alune oja. Paarsada meetrit Valgejärve poole edasi liikudes saate näha teelt viidastatud tõelisi krokodillinahkseid metsahiiglasi - suuri mände. Jalgrattasõidu "maasikaks" on Rukkimäged, kus ka talvine suusamatk elamusi pakub.
Hea matkaja!
Pea meeles, et oleme osake loodusest. Tore, kui hoiad rada ka järgmistele külastajatele!
Valgejärve matkarajale on võimalus kaasa kutsuda matkajuht. Matkajuhi teenust pakub Ellamaa Loodusselts MTÜ kevadel ja sügisel. Matk kestab ca 3 tundi, mille käigus tutvustatakse rajal asuvaid vaatamisväärsusi ning räägitakse jutte pärandkultuurist, legendidest ja metsloomadest.

Matkarajal on vaatetorn, mille kõrguseks 6 meetrit.

Männihiiglased Turvaste külas
Ligi üks kilomeeter laudrada üle järve

Järvelubja kasutamise tutvustus

Pisuksenõmme tee ühendas Lintsi metsavahi talu ja Vana Riisipere mõisa. Fotol vasakul pool teest on Valgejärve raba (Toripõhja) ja paremal Valgejärv.

Talitee Valgejärve rabas. Talitee oli kasutusel veel 20. saj algupoolel, mil hobuveokiga käidi veskil ning veeti talviti puid ja heinu. Hiljem, 1960-tel, kasutasid metskonnad taliteed metsamaterjalide väljaveoks hobusega. Seetõttu on Valgejärve raba talitee siiani hästi leitav.

Rukkimägedes kulgeval metsateel leiame piirikivi, mis asub endise Nissi ja Kullamaa kihelkonna piiril. Täna eraldavad piirikivi ja metsasiht Läänemaad ja Harjumaad.
Pärandkultuurist
Pisuksenõmme tee
Nimi on arvatavalt seotud Rukkimägedes asuvate nõmmemetsadega. Vana metsatee kulgeb mööda Selgküla vallseljakut läbi rabade vahelise kõrgema metsaosa ja liivamägede kuni Lintsi metsavahitaluni. Seoses raudtee rajamisega on Pisuksenõmme teed kasutatud metsamaterjali veoks Ellamaa raudteejaama.
Pisuksenõmme tee ääres asus mõisa ajal kaks metsavahi talu-Tori ja Leesa.
Leesa metsavahitalu asus matkarajast mõnesaja meetri kaugusel metsalagendikul, mida ümbritsevad jalakad.Viimati elati seal 1940-tel.Säilinud vaid mõned kuivanud põlispuud(foto
Tori metsavahi maja on hävinenud juba enne sõda ning praegu asub sellel kohal hundilõks. Hundiauk on rajatud endisesse keldri auku. Selle metsavahi koha järgi kutsutakse rahvasuus kirdes asuvat raba Toripõhja rabaks (põhikaardil Valgejärve raba). Rabast leiame endise kaheharulise talitee , mille üks haru ühendas Selgküla Tori metsavahi majaga ja teine kulges üle raba liivamägedesse ning ühendas Selgküla ja Lintsi talu.
Üheks kultuuripärandi osaks on piirikivid. Looduses alustati piirikividega maavaldusi märgistama piirikividega 15.saj. I poolel.
Kohapärimustest on matkaraja ümbruses teada Rukkimägede legend, mis räägib, et inimesed on siia vilja peitnud, kas siis sõdade ajal vaenlase eest.Või peideti siia hoopiski mõisniku eest viljakümnisest ülejäänud vili?
Teine põhikaardilt leitav kõrgem liivaküngas kannab Rauamäe nime.
Et siinsed soostunud alad sisaldavad soomaaki on näha järve ja raba vahelistes kraavides, kus veepinnal hõljub tihti pruunikas kiht.
Raua tootmiseks oli vaja soomaaki, lupja või lubjakivi, puusütt ja savi. Seega on tõenäoline, et rauapõletuse ahi ennemuistsetel aegadel Rauamäel asus. Veel teinegi koht Lepaste külas kannab nime Sooraua heinamaa.(foto)
Mitmetest matkaraja lähedal asunud taludest on alles jäänud kas vunamendid, kividest kaevud või keldrid. Endises Järveotsa talu asukohast leiame vaid keldri kividest silluse.
Hea joogivesi on Järveotsa talumaadel asuvas Järveotsa allikas. 1990.te keskel villiti pudelisse siin “Järveotsa allikavett”.
Ilus kividest laotud kaev on alles Koorma talu põliskohas.
Turvaste küla uhkuseks on säilinud külatanum (kiviaed).
Turvaste külas Turvaste talus on asunud 20. saj alguses külakool.