RMK  Valgejärve matkaraja jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad  Järveotsa järve kaldal, RMK puhkeplatsil. Vihmaperioodil või sulavete ajal võib metsarada, mis kulgeb Valgejärve raba ja Valgejärve vahel (Pisuksenõmme tee) olla kohati väga märg

Valgejärveni jõudmiseks tuleb  läbida  2 km tähistatud  metsateed. Järve kaldal asub väike varjualune, kus on võimalik jalga puhata ning näha, kuidas  järvelupja endistel aegadel kasutati. Üle järve viib 1,2 km pikkune laudtee 6 meetrise vaatetornini. Teekond jätkub üle liivamägede Pisuksenõmme teele. Viit juhatab teid rabadevahelisest teest 50 m kaugusel asuva allikani. Seal saate täita veepudeli ning jätkata teed tagasi Järveotsale. 

Infostendidel ja tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide ning kaitsealuste taimede tutvustused.

Ümber 800 m pikkuse ja kuni 6,3 m sügavuse pikliku Järveotsa järve on mõnus jalutada, sest ka idakaldal on rada, paraku on kirdekaldal asunud hooned põlenud. Laagri- ja supluspaik ning lõkkeplats asuvad järve põhjaotsas, avaral laugel nõlval, kus saab ka paati sisse lasta.  Kalastushuvilistele- kuna tegu on allikatest toituva umbjärvega, on vesi pruunikas, kuid väga puhas, paraku on kalu vähe.

Paadisild, lõkkeplats ja raja parkla asuvad matkaraja alguspunktis järve läänekaldal. NB! Järvedel on mootorsõidukiga sõitmine keelatud nii suvel kui ka talvel

Matkarajal asuv tipi telk kuulub MTÜ Ellamaa Loodusseltsile. Tipi telgi kasutamise kokkulepe telefonil 5019255 

Jalgrattarada Järveotsa-Valgejärve-Mustjärve piirkond

Matkaraja voldiku kaarti kasutades, mille saad välja printida , on võimalik jalgrattaga läbida  ligi viisteist kilomeetrit metsateid tutvudes suurema piirkonnaga.  Mustjärveni juhatab sind puidust silt. Turvaste külas leiate Tuhaaru allikad. Siin jõuab maapinnale Valgejärvest väljuv maa-alune oja. Paarsada meetrit Valgejärve poole edasi liikudes saate näha teelt viidastatud tõelisi krokodillinahkseid metsahiiglasi - suuri mände. Jalgrattasõidu "maasikaks" on Rukkimäged, kus ka talvine suusamatk elamusi pakub. 

Hea matkaja!
Pea meeles, et oleme osake loodusest. Tore, kui hoiad rada ka järgmistele külastajatele!

Valgejärve matkarajale on võimalus kaasa kutsuda matkajuht. Matkajuhi teenust pakub Ellamaa Loodusselts MTÜ kevadel ja sügisel. Matk kestab ca 3 tundi, mille käigus tutvustatakse rajal asuvaid vaatamisväärsusi ning räägitakse jutte pärandkultuurist, legendidest ja metsloomadest.

Matkarajal on vaatetorn, mille kõrguseks 6 meetrit.

Turvaste männid

Männihiiglased Turvaste külas

Laudtee üle järve

Ligi üks kilomeeter laudrada üle järve

Järvelubja kasutamise tutvustus 

 

Pisuksenõmme tee ühendas Lintsi metsavahi talu ja Vana Riisipere mõisa.  Fotol vasakul pool teest on Valgejärve raba (Toripõhja) ja paremal Valgejärv.

Talitee Valgejärve rabas. Talitee oli kasutusel veel 20. saj algupoolel, mil hobuveokiga käidi veskil ning veeti talviti puid ja  heinu. Hiljem, 1960-tel, kasutasid  metskonnad taliteed metsamaterjalide väljaveoks hobusega. Seetõttu on Valgejärve raba talitee siiani  hästi leitav. 

Rukkimägedes kulgeval metsateel leiame piirikivi, mis asub endise Nissi ja Kullamaa kihelkonna piiril. Täna eraldavad piirikivi ja metsasiht Läänemaad ja Harjumaad.

Pärandkultuurist

Pisuksenõmme tee

Nimi  on arvatavalt seotud Rukkimägedes asuvate nõmmemetsadega. Vana metsatee kulgeb mööda Selgküla vallseljakut läbi rabade vahelise kõrgema metsaosa ja liivamägede kuni Lintsi metsavahitaluni. Seoses raudtee  rajamisega on Pisuksenõmme teed kasutatud metsamaterjali veoks Ellamaa raudteejaama.

Pisuksenõmme tee ääres asus mõisa ajal kaks metsavahi talu-Tori ja Leesa. 

Leesa metsavahitalu asus matkarajast mõnesaja meetri kaugusel metsalagendikul, mida ümbritsevad jalakad.Viimati elati seal 1940-tel.Säilinud vaid mõned kuivanud põlispuud(foto

Tori metsavahi maja on hävinenud juba enne sõda ning praegu asub sellel kohal hundilõks. Hundiauk on rajatud endisesse keldri auku. Selle metsavahi koha järgi kutsutakse rahvasuus kirdes asuvat raba Toripõhja rabaks (põhikaardil Valgejärve raba). Rabast leiame endise kaheharulise talitee , mille üks haru  ühendas Selgküla Tori metsavahi majaga ja teine kulges üle raba liivamägedesse ning ühendas Selgküla ja Lintsi talu.

Üheks kultuuripärandi osaks on piirikivid. Looduses alustati piirikividega maavaldusi märgistama piirikividega 15.saj. I poolel. 

Kohapärimustest on matkaraja ümbruses teada Rukkimägede legend, mis räägib, et inimesed on siia vilja peitnud, kas siis sõdade ajal vaenlase eest.Või peideti siia hoopiski mõisniku eest viljakümnisest ülejäänud vili?