Maastikukaitsealast
Kaitseala on moodustatud 1981. aastal .Valgejärve maastikukaitseala asub Harjumaal Saue vallas ja Läänemaal Lääne-Nigula vallas. 1981. a-l loodi Turvaste Valgejärve-nimeline kaitseala. Oma praeguse nime ja piiridega on 1999. a-st. Eesmärgiks on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Valgejärv on Eestis unikaalne. Valgejärv on kõigest 0,5-1 m sügavune, kuid selle põhja katab 2-3 m paksuselt järvelubi. Lubi tekib ilmselt sinna voolavate lubjarikase allikate mõjul. Lubi sisaldab mõne protsendi orgaanikat, paarkümmend protsenti mineraalaineid ning valdavas osas kaltsiumkarbonaati. Järvelubja kujunemine on olnud intensiivne vahetult pärast jääliustiku taandumist. Lubja kujunemiseks tänapäeval on vaja suhteliselt sooja (külma põhjavee poolt kantud) vett, mis eeldab madalat veekogu. Eesti tingimustes on kaasaegne järvelubja kujunemine haruldane.
Järv kuulub lubja- ja segatoiteliste järvede rühma. Vesi on hele ja põhjani läbipaistev. Elustik on vaene. Kaitseala pindala on 723,3 ha, kaldajoone pikkus on 3851 meetrit
Valgejärve maastikukaitsealal kasvavad järgnevad tähelepanuväärsed taimeliigid:
läänemõõkrohi (Cladium mariscus) - III kat; • vööthuul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) - III kat; • kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnate) - III kat; • soo neiuvaip (Epipactis palustris) - III kat; • harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) - III kat. Samuti esineb arvukalt hariliku porssa (Myrica gale) osas, III kat. ja valget vesiroosi (Nymphaea alba L.), III kat.
Leidub kolme liiki putuktoidulisi taimi: harilik võipätakas , ümaralehine ja pikalehine huulhein, harilik vesihernes.
Kaitstavatest linnuliikidest leidub kaitsealal Metsis (Tetrao urogallus) II kat., kes on meie suurim kanaline.
Samuti leidub rabapiirkonnale iseloomulikke kaitstavaid linnuliike-laanepüü(Tetrastes bonasia), teder(Tetrao tetrix) ning läbirändajana sookurg .
Valgejärve läbilõige /Siim Veski /
Sügiseti esimeste külmadega kui järvevesi jaheneb, kerkib soe lubjakiht üles ja tekib "piimajärv".
Järves leidub harva esinevat ripslooma Ophrydium versatile
III kategooria kaitsealune taim Harilik porss
Kahkjaspunase sõrmkäpa valge vorm
Metsatüübid
Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest valdav enamus: nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabastuvad metsad ja soometsad.
Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamise eesmärke seades