Vanem ajalugu
Vanimatest inimtegevusega seotud leidudest on Ellamaalt teada vähemalt üks kivikirves perioodist ca 2500-3000 aastat tagasi.
Ristiusustamise eelsest nn. nooremast rauaajast ca 11.-13. sajandil on teada mõned kohalike elanike poolt aia/ põllutööde käigus leitud ehtekatked.
On ka teade kuivati ehitamise käigus leitud odaotsa ja pandla kohta.
Keskaegne ja varauusaegne küla ( 13.-17. sajand ) on paiknenud praegusel Liuka kinnistul.
Ellamaa küla on kirjalikes allikates Hellenbeke nime all mainitud esmakordselt ajavahemikul 1275-1285 seoses Taani asehalduri ja Saaremaa piiskopi vahelise piirilepinguga. Ellamaa küla kuulus ligi kolmsada aastat
( 1228-1573) Saaremaa piiskopkonna nimelise feodaalriigi koosseisu.
Vanima lähipiirkonna üksiktaluna on mainitud 17.sajandi keskel Muntzi talu, 1712/32 a. vakuraamatutes on esimeste Ellamaa küla taludena kirjas Anni,
Tõnise, Mäe ja Ado-Jüri.
Ellamaa linnus-pelgupaik
II aastatuhande algusest pärit arheoloogiline mälestis, muinaslinnuse ase Saapa talu maadel.
Tartu Ülikooli arheoloog Marta Schmiedehelm on 1925. aastal kirjeldanud Saapa talu maadel olevat kiviringi nii:
Ellamaa külas Saapa talu maal, Ellamaa kõrtsist umb. 600 m lääne poole, metsas asub kiviring. See koosneb umbes 40–60 cm suurustest kividest meenutades kiviaeda. Ring on ovaalne 97 m pikk ja kuni 55 m lai. Kagu poolsel otsal on nagu värav st 2-meetriline vahe kiviaia otsade vahel, mis lõpevad suuremate kividega.
Linnuse lähedal asub linnuse kaev, mida on hiljem kasutatud talu loomade jootmiseks.
Vana-Riisipere mõisa kaart 17. sajand (Rahvusarhiiv)
Üks esimestest piirkonna kaartidest 17. sajandi teisest poolest
Kaardil on Valgejärv, Pisuksenõmme tee ja Valgejärve raba. Pisuksenõmme tee kulgeb mööda Selgküla vallseljakut läbi rabadevahelise kõrgema metsaosa Rukkimägedeni ja sealt endise Lintsi metsavahikohani. Vana metsateed on kasutatud metsamaterjali veoks Ellamaa raudteejaama. Täna on Pisuksenõmme tee Valgejärve matkaraja osa.
Ellamaa ja Lepaste külad kaartidel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algupoolel
SOONISTE (sks k Soinitz, end. Hellenbeck) mõisa esmamainimine 1674.)
1515 Dietrich Üxküll müüs Ellamaa küla Jürgen Lievenile
26.04.1542 Ellamaa ja Sooniste külad päris eelmise vanem poeg Jürgen Live.
1581–95 Ewert Dellwigi käes pandis nii Ellamaa kui Sooniste külad.
1595 pärandas sugulasele Reinhold Lievenile
1662 pandipidajaks Claus Wilcken
13.06.1674 kindralmajor Reinhold von Lieveni pärijad pandivad pandivad Wilhelm Hindebrandile ja Joachim Baumgartenile.
29.05.1679 W. Hildebrandi pärijad loovutasid oma osa kapten Joachim Baumgartenile (1632–u 1685). Tema pärijad omasid mõisat järgneva segase aastasaja.
12.01.1775 Pärandi jagamise lepinguga omandas major Gustav Wilhelm von Baumgarten (1730–1794). Mõisa väärtuseks 16000 rubla.
16.03.1800 Pärandi jagamise lepinguga omandas eelmise poeg kapten Carl Gustav von Baumgarten (1770–1807). Sooniste mõisa juurde kuulusid kõrvalmõisatena veel Kohatu ja Kütke ning Kärevere (Kerrefer). Soosalu küla oli Haapsalu pastoraadi kirikumõis.
4.08.1807 ostis tulevane tsiviilkuberner Otto Wilhelm von Essen
20.02.1836 Pärandi jagamise lepinguga omandas Aleksander von Essen
26.11.1846 ostis Boris von Mohrenschildt
9.09.1881 pärandi jagamise lepinguga omandas Hermann von Mohrenschildt
Faktid on ritta seadnud Lembitu Tarang
