Tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus järve ääres– Õpilased jaotatakse kaheks grupiks (programmi vältel grupid vahetavad tegevusi erinevate juhendajate juures). Lapsed tutvuvad programmi eesmärgiga õppida tundma mis toimub taime- ja loomariigis kevadel. Tehakse loodusvaatlusi ja otsitakse kevade märke looduses. Õpilasi juhendatakse programmi tegevuste ajal arvestama looduskeskkonnaga. 20 minutit
Esimese rühma tegevused järve ääres (50 minutit)
Arutletakse veeloomade arengu üle kevadel. Vaadeldakse järves kasvavat taimestikku ning mõõdetakse vee temperatuuri, läbipaistvust ning määratakse veeloomi.
Õpilased jagunevad 3-4 liikmelistesse gruppides, igale grupile jagatakse töövahendid. Termomeetrid veetemperatuuri mõõtmiseks, secci ketas, kahvad, lusikad, plastikämbrid. Juhendaja tutvustab töövahendite kasutamist ning annab juhised ohutuks tegutsemiseks. Püütakse veeloomi akvaariumisse. Püütud veeloomade vaatlemine ja määramine toimub üheskoos juhendaja abiga. Veeloomi võrreldakse vee-elustiku määraja piltidega. Õpilased kirjeldavad veelooma suurust, värvust, jalgade arvu. Kirjeldatakse veeloomade arenguetappe.
Pärast vaatlusi ja määramist lastakse veeloomad ohutult järve tagasi.
Arutletakse vee kui elukeskkonna üle ning inimtegevuse mõjust vee kvaliteedile. Kuidas keskkonnatingimuste muutumine vees mõjutab vees elavaid organisme.
Järve kaldal oleva veeohutuse stendi ääres selgitatakse kuidas peab käituma veekogu ääres ja ja küsitakse lastelt mida teha õnnetuse korral.
Teise rühma tegevused metsas 50 minutit
Õppekäik metsas kuni 1 km. Loodusvaatlused toimuvad 3-4 liikmelistes gruppides.
Kevad looduses, puude värvid kevadel, pungad, õite otsimine, looduse helide kuulamine, lõhna ja maitsmismeele harjutus, ilma kirjeldamine (tuul, pilvisus, temperatuur),täidetakse valikvastustega tööleht.
Arutletakse, mis toimub metsloomade elus kevadel (sigimine). Kuulatakse metsa hääli ja linnulaulu. Miks linnud on kevadel häälekamad kui suvel või sügisel? Miks kõik linnud talveks siia jääda ei saa.
Metsakuklaste elukeskkonna vaatlemine. Abiks on selgitamisel sipelgapesa joonistus paberil. Arutletakse, mis toimub sipelgate elus kevadel. Selgitatakse kuidas käituda sipelgapesa juures nii, et hoiad sipelgaid ja ei ole ise ohustatud. Lapsed kirjeldavad sipelgat ja joonistavad selle oksaga liivaplatsile.
Kooreüraskite tegutsemisjäljed ja üraskipuude vaatlemine
Kui I ja II rühm on tegevused lõpetanud toimub ühine söögipaus Järveotsa järve ääres 20 minutit
Kokkuvõtted: ühises ringis korratakse üle õpitu. Iga laps toob välja ühe uue asja, mis ta õppekäigul kevadise looduse kohta teada sai. 10 minutit