Õppeprogramm algab Järveotsa järve ääres. Juhendaja tutvustab piirkonda, teemat, päeva õppe-eesmärke ja kasutatavaid uurimisvahendeid. Lepitakse kokku ja tuletatakse meelde veekogu ääres ning maastikul liikumise ohutus- ja käitumisreeglid.
Sissejuhatus (20 min)
Moodustatakse 3–4-liikmelised uurimisrühmad. Rühmadele jagatakse uurimisvahendid (veekahvad, vaatlusvannid, plastämbrid, luubid, veetermomeetrid, Secci ketas, plastlusikad, töölehed, töölehtede alused, kirjutusvahendid). Juhendaja selgitab tööjuhendit ning rühmades lepitakse kokku rollid ja tööjaotus (kes mõõdab, püütud elustikku kogub, kirja paneb jne). (20 min)
I etapp -Järveotsa järv (40 min):
Rühmad viivad läbi uurimistöö juhendaja näpunäidete järgi. Uurimistöö toimub 3–4-liikmelistes rühmades (kokku kuni 6 rühma)
1. Vee füüsikaliste omaduste mõõtmine:
Veetemperatuur: Iga rühm asetab veetermomeetri kalda juures vette, hoitakse umbes 1–2 minutit ning tulemus kirjutatakse töölehele.
Vee läbipaistvus: Kasutatakse ühiselt Secchi ketast. Ketas lastakse nööri otsas aeglaselt vette kuni selle valge-must muster kaob silmist, määratakse sügavus nööril ja tulemus kirjutatakse töölehele.
Vee värvus ja omadused: Võetakse veeproov läbipaistvasse plastämbrisse ja hinnatakse vee värvust.
2. Veeselgrootute püük ja vaatlus:
Kahvapüük: Iga rühm teeb veekahvaga püügi järvevees.
Elustiku kogumine: Kahva sisu loputatakse puhta järveveega täidetud läbipaistvasse vaatlusämbrisse
Uurimine ja määramine: Selgrootute paremaks vaatlemiseks ja eraldamiseks kasutatakse topsluupe või tavalisi luupe. Selgrootute liikide tuvastamiseks kasutatakse vee-elustiku õpimappi ja piltmäärajaid.
Elustiku säästlik käsitlemine: Selgrootute tõstmiseks ja eraldamiseks kahvast ja vaatlusämbrist kasutatakse pehmeid plastiklusikaid
3. Andmete fikseerimine ja elustiku tagasilaskmine:
Mõõtmistulemused (temperatuur °C, läbipaistvus, vee värvus) ning määratud selgrootute liigid märgitakse töölehele
Pärast vaatluse ja määramise lõpetamist valatakse kõik püütud selgrootud vaatlusvannidest ettevaatlikult tagasi Järveotsa järve
(40 min)
II etapp: matk Valgejärve äärde (20 min)
Liikumine piki matkarada Järveotsa järve äärest Valgejärve äärde. Õpilased võtavad kaasa töölehed koos alustega, kirjutusvahendid, veetermomeetri, luubi ja vaatlusämbri.
Lõuna (15 min)
Valgejärve äärde jõudes on lõunapaus.
III etapp- Valgejärv (40 min)
Rühmad esitlevad oma uurimistulemusi ja järeldusi. Püütud selgrootud lastakse veekogusse tagasi. (60 min)
Teise veekogu – Valgejärve (toitainetevaese ja lubjarikka rabajärve) ääres viiakse läbi sarnased uuringud, et saada võrdlusmaterjal Järveotsa järvega.
Vee omaduste mõõtmine: Uurimisrühmad mõõdavad veetermomeetriga veetemperatuuri, määravad läbipaistvas plastämbris vee värvuse, vee läbipaistvust saab hinnata silma järgi. Mõõtmistulemused kantakse töölehele.
Veeselgrootute püük ja vaatlus: Valgejärve ääres kahvapüüki ei toimu. Püütakse veeselgrootuid veest kätte saada plastiklusikaga või plastiktopsidega. Saak tõstetakse läbipaistvatesse vaatlusämbrisse.
Määramine: Luupide, topsluupide ja piltmäärajate abil tuvastatakse leitud selgrootud j akirjutatakse töölehele.
Elustiku säästlik käsitsemine: Selgrootud eraldatakse pehmeid plastiklusikaid kasutades ja valatakse pärast määramist tagasi Valgejärve.
IV etapp- matk tagasi Järveotsa järve äärde (20 min)
V etapp- kogutud andmete võrdlemine ja kokkuvõte (20 min)
Iga uurimisrühm esitleb lühidalt oma mõõtmistulemusi ja põhilisi avastusi teistele rühmadele Juhendaja juhtimisel toimub kokkuvõttev ühisarutelu.
Lõpetuseks puhastatakse uurimisvahendid ja tagastatakse kõik kasutatud õppevahendid tagasi juhendajale.
