- Sissejuhatus programmile toimub raja alguses Järveotsa järve ääres.
Matkajuht teeb lühikese sissejuhatuse mulla tekkest ja õppeprogrammi jooksul läbitavast teekonnast. Lisaks tuletatakse meelde metsas liikumise ohutust, keskkonnahoidlikku käitumise reegleid. Vajadusel sõlmitakse lisakokkuleppeid.
Moodustatakse õppegrupid (kuni 5 õpilast grupis), kes saavad töölehed ja rajakaardi, kuhu on märgitud teekond ning läbitavad metsatüübid. Juhendajal on kaasas 2 mullapuuri, mida gruppide vahel jagatakse. Üheskoos tutvutakse õppekäigu kaardiga. Arutletakse teemal millest koosneb muld ja kuidas tekib huumus. (20 minutit).
- Metsakõdu ja huumuse uurimine
Huumushorisondi tekkimise mõistmiseks ja samuti metsatüüpide määramisel on oluline metsakõdu ehk metsavarise lagunemise astme uurimine ja tüseduse mõõtmine. Metsas maha kukkunud lehed, oksad ja okkad moodustavad vähem või rohkem lagunenud metsavarise ehk metsakõdu, millest kujuneb huumus.
Esimeses peatuskohas otsivad õpilased maapinnalt ja metsavarise kihist erineva lagunemisastmega puulehti ja paigutavad need lagunemisastme alusel valgele alusele ritta. Arutletakse milliseid keskkonnatingimusi on vaja huumuse tekkeks ning kui kaua kulub aega erinevates keskkonnatingimustes (niiskus, hapnik, temperatuur jne) huumuse moodustumiseks. Arutletakse mulla koostise üle.
- Mullaprofiili uurimine
Järgnevates õpperetke peatuskohtades leitakse rajakaardilt tähistatud metsatüüp. Juhendajaga koos arutletakse antud metsatüübile iseloomuliku pinnamoe ja keskkonnatingimuste üle: niiskus- ja valgustingimused, temperatuur. Juhendaja õpetab mullapuuriga töötama ja ohutult kasutama.
Kolmes töölehele märgitud metsatüübis (salumets, laanemets ja nõmmemets) võtab iga rühm mullaproovi, mille alusel määrab lähtekivimi ja mõõdab mullapuuri skaalat kasutades metsakõdu- ning huumusehorisondi paksuse. Õpilased, kes parasjagu ei puuri, määravad juhendaja abiga metsatüübis kasvavad levinumad rohttaimed, alusmetsa- ja puuliigid täites valikvastustega töölehe.
Palumetsas on ettevalmistatud mullakaeve, kus õpilased kirjeldavad mullaprofiili mullakaeve vaatluse alusel. Igas metsatüübis tehakse vahekokkuvõtted.
Lisaks töölehel märgitud metsatüüpidele võetakse mullapuuriga näidis rabas, kus arutletakse keskkonnatingimuste üle turbakihi tekkeks. Samuti tutvustatakse lubjakihi teket Valgejärves ja seal kasvavaid põnevaid taimi
Metsakõdu, huumuse tekkimise ja mullaprofiilide uurimine (1 tund ja 45 minutit)
Lõunapaus (15 min)- kõik metsaretkele kaasa võetud pakendid võtavad õpilased endaga kaasa ning pööratakse tähelepanu joogipudelite korduvkasutamisele.
- Kokkuvõtted ja mäng
Metsaretke lõpetamine toimub raja lõpuosas vaatetorni juures, kus võetakse kokku õpitu-nähtu. Grupid esitlevad kordamööda oma tulemusi. Töölehtedel olev info kontrollitakse/selgitatakse ja antakse tagasiside. Arutletakse mulla tähtsuse ja kaitse üle. Avatakse teema kuidas meie igapäevaelu on mullaga seotud (jäätmekäitlus ja kompostimine).
Mängitakse õppepäeva kokkuvõttev mäng: “Õige või vale vastus”. Rühm jagatakse kaheks. Juhendaja esitab küsimusi läbitud metsatüüpides kasvavate taimede ja mullaprofiilide erisuste kohta. Vale väite korral põgenevad kodujoone taha ühe ja õige vastuse korral teise võistkonna liikmed. Võidab võistkond, kellel on küsimuste lõppedes rohkem liikmeid
Kokkuvõtted ja mäng (25 minutit)
Tagasitee matkaraja alguspunkti 2,5 km (30 minutit )
Teema kordamiseks märgitakse töölehele grupis osalenute nimed ning antakse saatvale õpetajale täidetult kaasa.
Retke lõppedes kogunetakse ringi ja jagatakse kogetut teistega. Iga õpilane nimetab metsaretkelt meelde jäänud fakti või temale olulise mõtte (15 minutit).